Itaalia koolidelt on mõndagi õppida
Rakvere Reaalkooli õpetajad käisid õpirändel Itaalias, kus kohalikes koolides õppetööd jälgides saadi väärtuslikke kogemusi ja ideid. Kuidas toimub õppetöö saapamaal, jagas kooli huvijuht Sirli Vahula.
Erasmus+ andis võimaluse Rakvere Reaalkooli õpetajatel osaleda õpirändel Itaalias Toscanas Scarperia ja San Piero koolides. Viie väärtusliku päeva jooksul tutvusime koolide eluoluga, vaatlesime tunde, vestlesime õpetajatega.
Hakkas silma, et haridussüsteem keskendub õpilaste teadmiste ja oskuste arendamisele samm-sammult. Õpilaste arengut peetakse tähtsamaks kui lihtsalt lõpptulemuse saavutamist. Oli tajutav, et õppimine on nende arvates pidev protsess, mis ei piirdu vaid tulemustega.
Vestluse käigus kohaliku õpetaja Paulaga selgus, et Itaalia on tuntud oma kaasava haridussüsteemi poolest, kus alates 1970. aastatest on erivajadustega õpilased integreeritud tavakoolidesse. Seadusandluse kohaselt puuduvad Itaalia koolisüsteemis spetsiaalsed koolid või klassid (umbes 99,5% erivajadustega õpilastest õpivad tavakoolides).
Mõlema põhikooli hooned ei olnud küll uued, kuid silma paistsid värvilised koridorid ja kivist põrandad. Koolides eksponeeriti rohkelt laste töid – seintel oli nii seinamaale kui ka ainealaseid postreid.
Scarperias asuva põhikooi puhul hakkas eredalt silma kooli hoovis asetsev värvilistest plaatidest ehitatud pitsaahi ja suur puidust laud, mille ümber klassi- ja kogukonnaüritusi korraldada - oli tunda, et nende jaoks on traditsioonide hoidmine oluline.
Igas klassis oli seinal ekraan, mida aineõpetajad tundides aktiivselt kasutasid, ühendades selle oma sülearvutiga. Mõlemas koolis olid ka arvutiklassid ning õpetajad kasutasid tundides mitmesuguseid digiprogramme.
Lõimitud õpe
Erilist tähelepanu pälvis Itaalia koolides levinud lõimitud aine- ja keeleõpe, kus keele omandamine toimub praktilises ja kontekstipõhises keskkonnas, mitte eraldiseisvate sõnavara- ja grammatikatundidena. Näiteks kolmanda klassi loodusõpetuse tunnis käsitleti dinosauruste teemat, mille käigus õpiti inglise keeles selgeks nende kirjeldamiseks vajalikud sõnad. Õpilased valmistasid paaristööna postrid ja esitlesid neid klassile. Keeleõppes ei jagata õpilasi väiksematesse rühmadesse, vaid terve klass õpib koos.
Silma hakkas õpetajate omavaheline tihe koostöö. Väga huvitav oli näha esimese kooliastme tundi, kus kaks täiskasvanut klassiga tööd tegid ja erinevaid teadmisi lõimisid. Matemaatikatunnis käisid käsikäes matemaatilised mõisted, nende seostamine digimaailma võimaluste (graafikute koostamine) ja päriseluga (mõõtmised õues).
Õppeprotsess ei ole mitte ainult intellektuaalne, vaid ka sotsiaalne ja emotsionaalne, kus arvestatakse õpilaste individuaalsust ja vajadusi. Liikumist võimaldavad õppetegevused toetavad sotsiaalset suhtlust, kokkulepetest kinnipidamist, arvestamist kaaslasega.
Väga põnev oli Rootsi metoodikal põhinev nn sensoorne klassiruum. Seda kasutatakse näiteks erivajadustega laste rahustamiseks. Osad õpilased on klassiruumis tunnis ja teised sensoorses klassiruumis. Seal oli veetoru, kus sai vaadata mullitavat vett ja kõrva vastu toru pannes kuulata vee kohinat. Tasakaalupallil sai õpetaja käest kinni hoides tasakaalu harjutada. Maas oli tunnetusmatt, mille peal sai kõndida. Lastele pandi kätele magusa lõhnaga vahtu, mis sahises ja prõksus, seda vaadati, kuulati, nuusutati ning tunnetati. Lapsed olid ruumis umbes kümme minuti, sõltuvalt lapsest. Kui laps soovis, võis ta tundi tagasi minna. Korraga oli ruumis kuus last ja õpetaja. 45 minuti jooksul jõudis terve klass sensoorsest ruumist läbi käia.
Hetkel kuum
Koolil on oma väike aialapp, millel kasvatati sibulaid, peete, porgandit, maasikaid, kastides kartulid. Aialapi eest hoolitsesid erivajadustega õpilased.
Algkooliõpilaste puhul jäi silma, et nad kasutasid ratastega koolikotte, mis meenutasid väikseid kohvreid, et vältida raskete kottide seljas kandmist.
Üks märkimisväärne erinevus Eesti koolidega on nutitelefonide kasutamine – need on koolipäeva jooksul täielikult keelatud. Hommikul tuleb telefon ära anda, see hoiustatakse eraldi karbis ning koolipäeva lõppedes saab õpilane selle tagasi.
Õpetajad ei saa töökohta valida
Oli ka neid külgi, mis meie haridussüsteemis tunduvad paremad olema. Itaalia koolisüsteemiga võrreldes on meie õpetajatel peale õpinguid tööle asumisel mitmeid eeliseid. Kui meil saab õpetajaks õppinu ise otsustada, kuhu kooli ta tööle kandideerida soovib, siis Itaalias on õpetajal võimalus ainult valida piirkond, kuhu ta soovib tööle asuda. Edasi juba määratakse selles piirkonnas õpetajale töötamiseks kool selle järgi, kuhu parasjagu vastavat õpetajat vaja on. Teinekord võib see kool jääda kodukohast päris kaugele. Ka direktoril pole võimalust öelda, keda võtta või jätta.
Itaalia koolides on koolikiusamine ja küberkiusamine samuti probleemid, mis mõjutavad märkimisväärset osa õpilastest. 2022. aastal läbi viidud uuringu kohaselt koges 38% 11-aastastest Itaalia õpilastest kiusamist või küberkiusamist. Vanuse kasvades see protsent vähenes: 15-aastaste seas oli kiusamise ohvreid 20%. Tüdrukud kogesid küberkiusamist sagedamini kui poisid, näiteks 11-aastaste tüdrukute seas oli see 21%, samas poiste seas 17% .
2024. aasta juunis jõustus seadus, mis keskendub koolikiusamise ennetamisele ja tõkestamisele. Seadus näeb ette vastava komisjoni loomist haridusministeeriumi juurde, teavituskampaaniate korraldamist ning iga kooli kohustust kehtestada sisemine eeskiri kiusamise ja küberkiusamise ennetamiseks. Samuti määratakse igas koolis alaline järelevalvekomitee, kuhu kuuluvad õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja eksperdid.
Õpirände mõte ei ole, et hakkame nüüd kohe midagi muutma ja tegema nii nagu nemad seal teevad. Üldse mitte. Näha kõrvalt midagi uut avardab mõttemaailma, inspireerib ja motiveerib tegutsema, katsetama ning hindama seda, mis juba olemas. Õpirändel osalenud õpetajad jagavad omandatud kogemusi ja teadmisi oma koolikogukonnaga, aidates seeläbi kaasa kooli õpikeskkonna parendamisele.
Õpirändel Itaalias käisid reaalkooli Liikuma Kutsuva Kooli kaaskonna liikmed Karin Sirgmets, Sirle Taaksalu, Kaire Pajanen, Kadri Vahula ja Sirli Vahula.
Oleme tänulikud Erasmus+ programmile ja võõrustajatele, kes tutvustasid meile kohalikku kultuuri ja eluolu. Sügisel ootame Itaalia kolleege Rakvere Reaalkooli.
Seotud lood
18. aprillini on ERRi Novaatori keskkonnas avatud aasta kooli rahvahääletuse esimene voor, mille tulemusel selgitatakse välja konkursi finalistid. Finaalikoha nimel võistleb kümme kooli viiest maakonnast, teiste seas ka Rakvere Reaalkool.
Rakvere Reaalkooli (RRK) õpetajad Hanna Tulp ja Moonika Aruvainu osalesid novembrikuus Erasmus + projekti raames rahvusvahelisel koolitusel “Rõõmus, ettevõtlik, avatud, abivalmis ja liikuv koolipere” (“Design the Positive: Positive Thinking, Positive Communication and Positive School Spaces”). Koolitus toimus Hispaanias Tenerifel.
Oktoobris valmis Rakvere reaalkooli spordirajatiste kõrvale 25st atraktsioonist koosnev madalseiklusrada, mille radade kogupikkus on 108 meetrit. Rada sobib lastele alates viiendast eluaastast ja seda on oodatud kasutama kõik Rakvere linna lapsed ja noored.
Ülevaade vabadest ametikohtadest maakonna koolides.
Koolid on asunud uueks õppeaastaks õpetajaid otsima. Millised Lääne-Virumaa koolid on teistest rohkem plindris ja mis aine õpetajaid kõige enam vajatakse?
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
1
2
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele