Omal ajal olid ajalehtedes-ajakirjades väga oodatud humoreskid ja följetonid. Üks kirjamees, kes nende poolest tuntuks sai, oli Vanamõisast pärit Konstantin Osvet.
Konstantin Osveti üks viimaseid avalikkuse ette jõudnud täid - karikatuur, mis ilmus 1942. aastal ajalehes Maa Sõna.
Foto: Eesti Huumorimuuseum
Ajaleht Uus Eesti kirjutas Konstantin Osveti 50. sünnipäeva puhul: „Oma vestetega Salmi-Jaagu varjunime all on juubilar laialdasele lugejaskonnale hästi tuntud. Tema luuletusi, jutte, vesteid, humoreske, paroodiaid ja satiire on enam kui 30 aasta kestel ilmunud paljudes eesti ajalehtedes ja ajakirjades.
Rakvere püssimeistrit Hendrik Tiitust ja tema prouat Ida Louiset külastas jõuluvana äreval 1905. aastal päevakese võrra varem ehk siis 23. detsembril ja tõi kingiks kaasa kena ja terve poisslapse. Tallinna tn. 50 numbrit kandva maja uus elanik sai endale nimeks Romulus. Kaksteist aastat hiljem muutus koos kalendriga ka Romuluse sünnipäev, mis nihkus 1906. a 5. jaanuarile ja kadus ka jõuluime.
On üpris kummaline, et Kiirena tuntuks saanud Ervin Abel vihkas „Kevade“ tegelastest kõige enam just seda punapäist kõrendit. Aga saatuse vastu ei saa ja just Kiire roll saatis teda 30 pikka aastat.
Skaudiringkonnad, eriti väljaspool Eestit, teavad väga hästi, kes oli Jämesäär. See oli mees, kes jättis palju jalajälgi eestluse rajale seal, kus see oleks võinud tänaseks juba rohtu kasvanud olla.
Sadakond aastat tagasi kerkisid Eestis esile kaks ülituntud karikatuuri- või tänases mõistes isegi koomiksitegelast – Romulus Tiituse loodud Toslem ning Eesav Edvard Puuslik, kelle autoriks oli Redo Randel.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.