PPA liikluskoordinaator Taavi Kirss ütles, et politsei otsib viise, kuidas liikluses vigastatute arv langusele pöörata. „Rahulikum liikulus on ohutum liiklus, sest sõidukiirus mõjutab otseselt nii õnnetuse juhtumise tõenäosust kui ka kokkupõrke tagajärgede raskust.“
„Siiani oleme politsei mobiilseid kiiruskaameraid kasutanud sarnaselt teeäärsete püsivate kiiruskaameratega ehk mõõtnud kiirust ainult ühes suunas. Mõlemal suunal mõõtes kahekordistame kaamera mõjuala ning süsteem fikseerib ka mootorratta registrinumbri,“ selgitas Kirss.
Kirsi sõnul on kiiruseületamine laialt levinud probleem, mida kiiruskaamerad aitavad siiski alla tuua. „Kui autojuhid märkavad kiiruskaamerat, siis võtab enamik juhte hoo maha. Mootorratturid enamasti mitte ning sageli on nende kiiruseületamised enam kui 20 kilomeetrit tunnis. ,“ rääkis Kirss.
Tänavusel motohooajal on kiiruskaamerad tuvastanud 425 mootorratturi kiiruseületamist. Õnnetustesse on mootorrattad sattunud 30 korral ja üks sagedasemaid põhjuseid on valesti valitud sõidukiirus. Möödunud aastal hukkus liikluses kokku üheksa mootorratturit ja üks kaasreisija. Nendest ülirasketest õnnetustest tehti kuuel juhul uurimise käigus kindlaks, et mootorrattur ületas lubatud kiirust.
Üle Eesti on kokku kaheksa mobiilset kiiruskaamerat, mis alustavad mõlemas suunas mõõtmist 1. juunist. Maanteeäärsed statsionaarsed kaamerad jäävad praegu kiirust mõõtma senisel moel.
Seotud lood
Kuigi lubatud sõidukiiruse ületamine on politsei andmetel kõige raskemate liiklusõnnetuste peamine põhjus, ei võta juhid kiiruse piirmäärasid piisavalt tõsiselt. ERGO tellitud Norstati uuring näitas, et enamik Balti riikide juhtidest ei pea piirkiirusest kinni ning kõige suuremad kihutajad asuvad Leedus ja Eestis.
Stagneerunud liiklusarenguga riigis süüdistatakse järjest kurjemal toonil pahasid autojuhte, keda tulevat üha rohkem jälgida ja karistada. Ent millal – või kas üldse kunagi – hakatakse mõtlema, et ehk on hoopis senised liiklusohutuse asja ajajad, lähenemised või ressursid ammendunud, küsib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kolmapäevast on Eesti teedel kaks uut kiiruskaamerat, neist üks tuleb Lääne-Virumaale.
Järgmisel aastal peaksid kiiruskaamerad rohkem trahve tegema hakkama. Liiklusekspert Indrek Sirk selgitas, et riik on trahvimisel kahepalgeline – kiiruskaamera ei halasta kellelegi, aga politseinik tänaval näiteks väikest kiiruseületust ei fikseeri.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Tuumikomanik suurendab järjekindlalt osalust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele