Rakvere oli aastakümneid hädas kehva joogiveega. Unistati korralikust veest ja sammu sellele lähemale viis 1930. aastal valminud veevärgi projekt. Linnaisadele meeldis see nii väga, et peagi palgati projekti autor, tänane sünnipäevalaps Vassili Sõrra Rakvere linnainseneriks.
- Vassili Sõrra poolt 1924. aastal tehtud Pagari koolimaja eskiisprojekt. Maja ehitati mõned aastad hiljem siiski pisut teistsuguse projekti järgi. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum
1930. aastal kirjutas ajaleht Virumaa Teataja :„Üks tulevasi insenere – Tallinna tehnikumi üliõpilane stud. ing. V. Sõrra – on valinud oma tehnikumi lõputööks Rakvere linna veevärgi projekti valmistamise.
Ta kavatses juba neil päevil oma tööga alata, kuid pidi selle veel edasi lükkama, kuna uus linna plaan ei ole veel kinnitatud ja vana plaani kohaselt ei oleks tööl mõtet.
Raske ja tõsise töö nagu on seda Rakv. veevärgi projekt looduslikkude tingimuste tõttu, valis ta endale selleks, et paremini suudaks näidata oma võimeid ja oskusi hradele professoritele-õppejõududele ja tõendada oma küllaldast ettevalmistust inseneri kutseks.
Tulevik näitab kas sellest projektist ehk ka viimaks veevärki ei sünni.“
Seotud lood
Käru küla oli vanasti hirmpikk soolikas, mis lookles metsade vahel kilomeetrite ulatuses. Küla lõunatipus asus Kuremaa mõisa metsavahi talu Maikoja, kus täpselt 130 aastat tagasi ehk 20. märtsil 1893. aastal sündis poisslaps, kes sai nimeks Hugo Johannes Laur.
Täna möödub 92 aastat päevast, mil suure pidulikkusega avati maja, mis kogu oma eksistentsi jooksul on tegelenud lastega. Algselt kandis see hoone Virumaa lastekaitse ühingu maja nime, praegu tunneme aga seda L. Koidula tänava uhket hoonet Kauri lasteaiana.
1819. aasta juunikuu esimesel päeval sündis Vohnja mõisas 19. sajandi üks olulisemaid arhitekte ja arhitektide õpetajaid Venemaal Rudolf von Bernhard.
Herbert Johanson oli Eesti üks tuntumaid arhitekte. Kuigi tema tööd jäid 1920. ja 1930. aastatesse, saab neid ka tänasel päeval vaadata, näiteks Riigikogu hoone (koos Eugen Habermanniga), mitmed elamud, koolimajad (näteks Westholmi gümnaasium, Prantsuse lütseum, Lenderi gümnaasium), Tallinna keskhaigla, Liiva ja Metsakalmistu kabel, Raua tänava tuletõrjehoone, mida ka Tallinna all-linna Pikaks Hermanniks kutsutud.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.