Juulis käivitunud hoolekandereformiga on kohalikel omavalitustel veel palju ebakindlust ning mitmed omavalitsusjuhid on muudatuse osas kriitilised. Hooldekodude juhtide väitel on tänu reformile inimeste huvi Eestis hooldekodu koha vastu kasvanud.
Teoreetiliselt annab hoolekandereform hooldekodu klientidele võrdsed võimalused. Praktikas pole neis aga piisavalt kohti. Foto: Andras Kralla
Hoolekandereformi eesmärk on tagada, et hooldust vajav eakas inimene saaks oma pensioni eest koha hooldekodus ning praegu tema hooldusega tegelev lähedane vabaneks sellest kohustusest ning saaks näiteks tööle minna.
Seadus kohustab kohalikke omavalitsusi hindama inimese terviseseisundiga seotud abivajadust. Kui inimesel on suur abivajadus, ta ei saa kodus elada ja vajab järelevalvet, siis on kohalikul omavalitsusel kohustus tema hooldekodus viibimise eest tasuda.
Rakvere linnapea Triin Varek ja Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ütlesid, et praegu on veel reformiga seoses palju ebaselget. ”Lähikuud toovad probleemid esile ja siis saab ka selgemaks, millised on kitsaskohad ja kuidas ilmsiks tulevaid probleeme peaks hakkama lahendama,” märkis Vallbaum.