Punane literaat uuris kirglikult eesti kirjanduslugu
Viimasel ajal on agaralt tegeletud punakirjameeste paljastamisega. Üks nende sekka arvatutest on ka Nigol Andresen. Ühest küljest teenitult, teisalt oli aga tegemist vägagi vastuolulise mehe ja tunnustatud kirjandusteadlasega.
Nigol Andresen ja piip olid praktiliselt lahutamatud.
Foto: Eesti Kirjandusmuuseum
Nigol Andresen sündis 2. oktoobril 1899 Haljala lähedal Aavidu (Avido) külas ja tegelikult ristiti ta Nikolaiks, Nigol sai temast alles aastaid hiljem. Tema vanemad olid väiketalunikud.
1920. aastatel koondusid noored kunstnikud Eesti Kunstnikkude Rühma, mille kandvamateks jõududeks olid kolm Virumaaga seotud meest - Henrik Olvi, Märt Laarman ja meie tänase loo kangelane Arnold Akberg.
Eesti hariduse teenäitaja, Tartu Miina Härma gümnaasiumi looja ja eestikeelse Tartu ülikooli rajaja Peeter Põld oli Virumaa mees, kelle elutee lõppes ülekohtuselt vara samuti Virumaaga seotult.
Kirjanikud on ikka ja jälle poliitikas häälepüüdjate rollis olnud ja nad on ka riigikogusse valituks osutunud, kuid kui mõni erand välja jätta, pole nad parlamenditööst eriti huvitatud olnud.
Harjumaa Muraste mõisa aednikul Jaan Krusteinil oli kuus poega, kellest kolmest kasvasid meie kultuuriloos päris olulised tegelased. Need olid Otto, Peeter ja Ernst.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.