Kõva trenn ja sääst käsikäes – odaviskaja Magnus Kirt on spotlaskarjääri algusest saati end rahaliselt kindlustanud.
- Odaviskaja Magnus Kirdi karjääri tipp ja lõpp langes ühte võistlusesse. Vigastuse tõttu jäi katsemata ootuspäraselt medalini viiv olümpiaplaan. Foto: Mustafa Abumunes/AFP/scanpix
Avameelses vestluses rääkis Kirt vigastuste mõjust sportlaste sissetulekutele, sportlaste suhtumisest rahasse ja oma koha leidmisest peale spordikarjääri lõppu. Lisaks avaldas Kirt, mis mõtted keerlesid ta peas, kui tuli saatuslikul õhtul Doha staadionil lebades oodata meditsiinilist abi.
Rio olümpial te ei pääsenud lõppvõistlusele, Tokyost jäite kõrvale vigastuse tõttu ja Pariisi olümpia ajaks olete karjääri lõpetanud. Ma loodan, et te ei pahanda, aga teie ja olümpia paistate olevat nagu Rolf Roosalu ja eurovisioon, et alati tuleb midagi vahele. Kas see on karjääri kibedaim osa, et teil ei olnud olümpiaõnnestumist?
Kindlati. See pole ka selline kibedus, et pikalt taga nutaksin. 2019. aastaks oli tekkinud rütm ja teadlikkus enda keha kohta. Tundsime, et olümpiahooajaks on olemas väga hea plaan ja mudel, mille järgi valmistuda ja olla Tokyos konkurentsivõimeline. Selle üle on kahju, et seda mudelit ei saanud järgi proovida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pavel Botšarovi esinejanimega Gameboy Tetrise elus oli oluliseks pöördepunktiks liitumine räpipundiga 5Miinust.
"Ma olen rohkem selline emotsioonimees, kuni ma üks hetk taipan, et raha on otsas, ja peaks jälle tööle hakkama," rääkis tuntud muusik ja produtsent Stig Rästa.
Tihedad võttepäevad ja 14 tunni pikkused tööpäevad panid vabakutselist telesaatejuhti ja ajakirjanikku Eeva Esse-Sõõrumaad mõtlema eriala vahetusele.
Kümnend tagasi võitis Liis Lemsalu superstaarisaate ja on sellele järgnenud aastate jooksul kujundanud end Eesti üheks tuntumaks lauljaks. Väliselt ja näiliselt kergelt kujunenud karjääritee taga on Lemsalu sõnul aga ränk töö ja ka kuulsusega kaasas käiv varjupool, millest palju ei räägita.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.