Kogemata Eurovisioonile saanud Marko Veisson: mustad ülikonnad on alati kallid

Autor: Eget Velleste • 1. märts 2024
Jaga lugu
Hariduselt antropoloogi ja õppejõu Marko Veissoni kohta võib öelda, et edukaks muusikuks on ta saanud kogemata.
Autor: Kairit Leibold/ERR/Scanpix

Tänavu mais tuleb Marko Veissonil ühes Ramo Tederi ja 5Miinusega esineda paarisajale miljonile inimesele. Etteaste ise Veissonile muret ei valmista, küll aga Eesti esindamine ja kalli hinnaga lavatoss.

„Me ei lähe sinna oma nahaga, vaid meie peale loodetakse. Teeme enda poolt kõik ära ja rohkem veel. See on nagu spordis ikka, et pead endast maksimumi andma,“ ütles Veisson Äripäeva raadio saates „Läbilöök“. Lääne-Virumaa Uudiste tellijad saavad saadet mugavalt endale sobival ajal kuulata siit:

Näiteks saab saatest teada, mida arvavad isa eurolaulust Veissoni lapsed, mis tööd tegi ta Ghanas ja kas 5Miinust on ka Puuluubi ropendama pannud.

Seda, et Puuluup läheb Eurovisioonile, ei oleks Veisson veel aasta tagasi osanud arvata. Aga ka senine tööelu on Veissonil kulgenudki etteaimamatuid radu pidi.

Hariduselt antropoloogi ja õppejõu Veissoni kohta võib öelda, et edukaks muusikuks on ta saanud kogemata.

Paarkümmend aastat tagasi lummas teda kontserdil nähtud hiiu kannel, mida ta hakkas juhendaja käe all regulaarselt õppima. Seejärel trehvas Ramo Tederiga, kellega katsetati kandle ja elektroonilise muusika koosmõju. Väikestest kontserditest kasvasid aina suuremad ning tänaseks ongi antropoloogist saanud muusik.

„Puuluup on lineaarselt kulgenud, suurt pauku ei ole olnud. Eurovisioonile pääsemine on võib-olla olnud suurem pauk,“ ütles Veisson.

Puuluup ja 5MIINUST Eurovisioonil tulemusi ootamas.
Autor: Piret Linnamägi

Loo „(nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi“ mõju on Puuluubile olnud nõnda suur, et bändi kuulajaskond on Spotifys kasvanud 10 000 pealt 150 000 inimesele kuus.

Zombifolkar Veisson ei tee sellest suurt numbrit ja ütleb, et Eesti bändi kohta on ka 5000 kuulamist kuus okei.

Numbritest veel nii palju, et Puuluubi liikmed on lavariideid ehk musti ülikondi aastate jooksul trööbanud kõvasti. Aastaga kulutatakse läbi üks ülikond ning sellist jõukust pole Puuluup veel saavutanud, et soetada rätsepülikondi. Veisson jagab ka tõdemust, et mustad ülikonnad pole mitte kunagi allahinnatud.

„Kui lähed Eestis poodi, kus ülikondi müüakse, siis seal on allahindlusi, aga neid kunagi ei tehta mustadele ülikondadele,“ ütleb Veisson.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!