"Pisikeste sentide ostujõud on väike ja neid maksmisel väga ei kasutata. Nii jäävadki need pigem rahakotti või taskusse vedelema või kaovad üldse ära. See tähendab pidevat vajadust ja ka kulu neid juurde toota, sest poodidel on kohustus 1- ja 2-sendiseid vahetusrahana tagasi anda. Selle kohustuse tahame nüüd ära muuta, nii vähendame kulusid kui ka pisisentide tootmisest ja käitlemisest tekkivat mõju keskkonnale,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.
Kuigi palgad kasvavad endiselt jõudsalt, siis on pessimistlikud majandusuudised muutnud inimesed raha kulutamisel varasemast konservatiivsemaks. Majanduskasvu see mõistagi ei soosi, kirjutab SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seadustele vilistades annavad kiirlaenufirmad raha inimestele, kelle krediidivõimekus ei võimalda seda tagasi maksta. Kohtupraktika näitab, et kalleid laene kasutatakse üha enam toidu ja kodukulude tasumiseks.
Ka Rakveres esinemas käinud Rahakratt on Eesti finantsmaastikul silmapaistev isik, sest ta varjab oma tegelikku identiteeti tuvimaski taha. Tema eesmärk on olla keskmise eestlase rahakoti peegel ja päris elu näide, kuidas keegi hakkab nullist liikuma paremale finantsjärjele.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.