Kristina Litvjak (38) on fotograaf ja peab koos elukaaslase ja sõpradega Rakveres pitsakohta Ciao Bella. “Kahel alal tegutsemine sobib mulle – kui ühest väsin, maandan end teise tegevusega,” on naine praeguse asjade korraldusega rahul. Fotograafiks õppis ta ise, söögitegemise nipid said selgeks Austraalias farmis töötades.

- Kristina Ciao Bella ees, süles Napoli pitsa jaoks ainsad võimalikud toorained - San Marzano tomati pasta ja caputo jahu, mõlemad otse Itaaliast. Foto: Erakogu
Tegelikult sai ka fotograafia alguse Austraalias, kuhu Tallinnas Mustamäel elanud Kristina koos kaasa Siimu ja tollal kolmeaastase pojaga 15 aastat tagasi elama läks. “Olime siin palgatöötajad ja tahtsime midagi muud kogeda,” meenutas Kristina. Pealegi elas kängurumaal Siimu vanaema. Kristina oli koos pojaga seal pool aastat, sest viisa kauemaks ei võimaldanud, mees oli kokku kaks aastat. “Farmis, kus töötasime, oli minu ja perenaise rida töötajatele süüa teha,” rääkis Kristina, kuidas kadus hirm söögitegemise ees. Viljakoristushooajal tuli karpi pakitud toit põllu ääres traktorite peale ulatada, sest iga minut oli arvel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1. märtsil avas Rakvere bussijaama kõrval Vilde tänaval uksed itaaliahõnguline restoran La Grande Quercia. Selle peakokast omaniku Indrek Suurtamme teada on tegu siinkandis ainsa restoraniga, kus pastatooted on värsked, see tähendab, valmivad köögis sõtkutud taignast, rullitakse masinast läbi ja lähevad otse keedupotti.
Lisatud hinnavõrdlus ka teiste Rakvere pitsakohtadega
Rakvere pitsavalik sai täiendust ja nüüd saavad pitsasõbrad mekutada ka puuküttega kiviahjus valmistatud pitsasid.
„Ma pole elu sees pitsat teinud,“ sõnas Maido Nõlvak Kunda mere- ja perepäeval toimunud räimekonkursil, kus neli võistkonda valmistasid itaalia rahvusrooga meie räimega.
Lääne-Virumaa rahvas on juba 15 aastat kõrgelt hinnanud nostalgilisi pirukaid, mida valmistab vanaema retsepti järgi pereettevõte VID TÜ.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.