Lääne-Virumaa spordikonverents tõi kokku spordimaailma tipud ja 150 külalist

Kuidas motiveerida sporti tegema neid, keda tippsport ja olümpiakuld külmaks jätavad, arutles kettaheite olümpiavõitja ja Eesti Koolispordi Liidu president Gerd Kanter. Füsioterapeut Mati Arend rääkis, millist sporti üldse teha tuleb, et sellest kasu tõuseks ning purustas jõutrenniga seotud müüte. Mida teha, kui noorel on eesmärk tippu jõuda, rääkis oma kogemuse põhjal Rio olümpiapronks, sõudja Allar Raja.

“Mina sündisin aastal 1979 ja käisin koolis ajal, kui koolisport oli kandva tähtsusega,” meenutas Kanter, kes täna – ajal, mil koolispordi sisu on sootuks muutunud – seisab selle eest, et kool laste liikumisharjumuste kujundamisel jälle tuhast tõusta saaks. “Koolisport andis kõigile võimaluse võistelda, saada kogemusi, leida uusi sõpru. Samas on kool koht, kus saaks lastele erinevaid spordialasid tutvustada, et igaüks leiaks omale meelepärase liikumisviisi. Seda rolli peaks kool kandma ka täna,” on Kanter veendunud ja seisab selle eest, et neid muutusi nii riiklikul kui ühiskondlikul tasandil ellu viia.

Uuringu põhjal on 70% lastest kinnitanud, et kehalise kasvatuse tunnid ei motiveeri neid end liigutama vabal ajal.

Laste liikumishuvi ei ole siiski kadunud, mille näiteks tõi Kanter 1.-7. klassi õpilastele suunatud Sportlandi 3x3 korvpalliturniiri, mis on olnud algusest peale populaarne. Selline formaat ongi sportlase sõnul hakatuseks tänuväärne, sest kolm korvpallurimängijat leiab ilmselt kerge vaevaga ilmselt igast klassist. Siinkohal utsitas Kanter ka kehalise kasvatuse õpetajaid aktiivsemalt lastega võistlustel osalema.

Olulise sammu astus näiteks Tallinn, kui avas sel aastal suve alguses koolistaadionid avalikuks kasutamiseks. “Liikumisvõimalused peavad olema lihtsasti kättesaadavad,” kinnitas Kanter, aga lisas, et koolistaadionite avamisel tuli silmitsi seista teise probleemiga. “Paljudel lastel puuduvad teadmised, oskused ja ideed, mida seal platsil peale hakata,” rääkis koolispordi eestseisja.

Veerand lastest on ülekaalulised, aga on väga oluline neid mitte tegevustest kõrvale jätta, rõhutas Kanter. “Neile tuleb pakkuda esialgu füüsiliselt vähenõudvamaid alasid, et lapsed saaksid eduelamusi, sest siis ta tahab tagasi tulla ja nii tekibki liikumisharjumus,” kirjeldas ta. Kuigi palju rõhutatakse kodu ja vanemate eeskuju olulisust laste liikumisharjumuse kujunemisel, rõhutas Kanter, et sama suur roll on koolil. “See on ühtne süsteem ja üks ei saa ilma teiseta eesmärgile jõuda,” kinnitas ta.

Mis isegi end aktiivseteks pidavate inimeste liikumisharjumuses sageli vajaka jääb, rääkis füsioterapeut Mati Arend.

Tänapäeval pööratakse liiga suurt rõhku sammude kogumisele ehk aeroobsele treeningule ja jäetakse tegemata jõutreening. Ometi on regulaare lihastreening vajalik, et tervena elatud aastad oleksid võimalikult terved. “Näiteks regulaarne lihastreening nooremas eas vähendab reieluukaela murru tõenäosust lausa 70% võrra,” tõi Arend mõtlemapaneva näite. Ei tasu muidugi ka laskuda teise äärmusesse ja taga nutta aega, kui inimesed tegid füüsilist tööd. “Eelmise sajandi alguses, esimese tööstusrevolutsiooni ajal oli inimese keskmine eluiga 30 aastat,” märkis füsioterapeut.

Väga vajalikku lihastreeningut saadavad ka müüdid, mida Arend murdis. “Arvatakse, et enne murdeiga tehtud jõutreening paneb kasvu kinni, on ohtlik ja vigastusterohke ning teeb tüdrukud mehelikuks, kuna kasvatab liigselt lihasmassi,” sõnas Arend ja lisas, et nende müütide kütkes on isegi tippsportlaseid.

“Kasvu pärsib ainult nälg,” kummutas ta esimese müüdi. “Vigastus ähvardab jõutrennis vaid siis, kui keegi üritab liigutada liiga suurt raskust. Julgen öelda, et oma piire tundes ei ole raskustrenn ohtlikum kui ujumine,” väitis pika kogemusega füsioterapeut. Kahtlusele, et jõutrenn liigset lihasmassi kasvatab ja tüdruku välimuse mehelikuks muudab, vastas Arend, et lihasmassi kasvatamine on väga raske töö ja nõuab väga sihipärast trenni koos vastava toitumiskavaga. Kaks korda nädalas tehtava jõukohase lihastreeningu puhul seda ohtu pole, kasu tõuseb aga kuhjaga.

Allar Raja on seda meelt, et liiga varajane spetsialiseerumine ei ole vajalik. Tema ise hakkas sõudmisega tegelema alles 13-aastaselt. “Gabariitide poolest ei ole minus üldse tippsõudja materjali,” alustas mees oma tippu viinud teekonna tutvustamist. Ometi ei kuulnud ta treenerilt kunagi kommentaari oma ebasobiva kehaehituse kohta. “Vastupidi, sain vihjeid, et tippu jõudmine on võimalik,” meenutas Raja, kelle trumbiks oli suur töökus.

“Treeneri roll on üüratult suur,” kinnitas Raja. Nii nagu on vajalik treeneri usk sportlasesse, on tarvis, et sportlase enda usk kõikuma ei lööks. Sama oluline on ka plaani olemasolu. “Alati peab olema plaan, kuidas jätkata vaatamata tagasilöökidele. Ja sa liigud selle plaaniga edasi. Vastasel korral oled koguaeg välistest teguritest mõjutatud,” andis Raja näpunäiteid neile, kel kõrgemad sihid silme ees.

Areneda saab siis, kui on ebamugav. Raja selgitas: “Arenemine on järjepidev, mõtestatud analüüsiv tegevus. See kurnab ja on ebamugav, aga aitab areneda. Kes teeb sporti mõnu piirini, see olümpiale ei jõua,” sõnas ta.

Veel andis ta soovituse panna endale väikseid eesmärke. “Võttes sportlastee alguses oma eesmärgiks olümpia, ei pruugi olla kuigi motiveeriv. Soovitan panna väikseid eesmärke, väiksemaid võistluseid,” sõnas ta.

Lisaks astusid konverentsil üles kommunikatsiooniekspert ja Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht, Eesti naiste võrkpallikoondise liige Häli Vahula, kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ja spordipsühholoog Aave Hannus. Arutelupaneelil osalesid Roman Kusma, Erich Petrovits, Kerli Randalainen, Ave Sats, Toomas Kiis ja Maiu Merihein.

Nii suures formaadis leidis Lääne-Virumaa spordikonverents maakonnas aset esimest korda. Ürituse peakorraldaja, Lääne-Virumaa spordiliidu peasekretäri Sven Hõbemägi sõnul sai üritusega teoks tema aastatepikkune suur soov tuua korda aastas maakonna spordirahvas kokku. “150 konverentsil osalejat näitab, et meie spordikogukond on aktiivne ja ühiste eesmärkidega,” oli Hõbemägil põhjust rõõmustada ja üritust igati kordaläinuks pidada. Juba enne tänavust konverentsi on spordiliidu peasekretär asunud korraldama järgmist. “See saab teoks 2025 septembris,” kinnitas Hõbemägi.