Geoloogid uurivad Vinni vallas radooni levikut

Eestis on radooniohtlikuks piirkonnaks tunnistatud 48 omavalitsust, Lääne-Virumaal ei ole seni ainsana radooniohtlikuks tunnistatud Vinni vald.

Kokku 19 omavalitsust on nimetatud täiendava uurimisvajadusega aladeks ning nende hulka kuuluiib ka Vinni vald. Kõigis neis tehakse Eesti Geoloogiateenistuse poolt radooniuuringud pinnaseõhus ja hoonete siseõhus.

Uuringutega alustatakse tänavu ning esimestena tehakse need Anija, Vinni ja Kihnu vallas ning Haapsalu linnas.

Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.

Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta.

Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted.

Radoon satub inimorganismi hingamisel teel ning on suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Kõrge radoonisisaldusega keskkonnas algab radooni tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub.

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga alade hulka. Üldjuhul on kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, milles pole rakendatud radoonikaitsemeetmeid, siseõhus samuti radooni sisaldus kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on hoonealuse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest.

Riigi kohustuseks on määrata kindlaks alad, kus radoonisisaldus võib märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti ületada riikliku viitetaset.

Tööandja peab korraldama õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub.