Pärast tööaja lõppu ei ole töötaja kohustatud täitma tööülesandeid, aga ta peab olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korraldusel asuma tööülesandeid täitma, kirjutab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra Kuus lugeja küsimusele vastates.
Personaliuudised.ee lugeja küsis: "Tööandja soovib, et ma oleksin talle ja klientidele igal ajal kättesaadav. Minu tööaeg on 8-17ni, kuid tihtipeale helistavad kliendid peale tööpäeva lõppu, ma pean kõnele vastama ja kliendile pakkumuse saatma. Tööandja ütles, et valveaeg on töölepingu seaduses lubatud ja ma olen kohustatud kõnedele vastama ka peale tööpäeva lõppu. Kas ma pean olema peale tööpäeva lõppu kättesaadav? Kas selle aja eest saan ka töötasu?".
Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra Kuus:
Valveajal ei ole töötaja kohustatud täitma tööülesandeid, aga ta peab olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korraldusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaega saab rakendada üksnes, siis kui selles on kokku lepitud. See tähendab, et kui töötaja ja tööandja enne töö alustamist valveajas kokku ei lepi, siis töösuhte kestel saab tööandja teha ettepaneku valveaja rakendamiseks, kuid töötajal on õigus sellest keelduda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
55% Eesti elanikest tunnevad, et nende elu, töö ja une tasakaal on osaliselt paigast ära. Sealjuures ei pea 1/3 uuringule vastanutest piisavat uneaega enda jaoks prioriteediks ning üle 25% vastanutest ütles, et magavad öösel vähem kui kuus tundi. Kas piisav uni on tõesti ohtu sattumas? Uneekspert Kene Vernik jagab portaalis
Personaliuudised.ee enda mõtteid, mille arvelt inimesed väärtuslikke unetunde kaotavad ning kuidas pandeemia meie une kvaliteeti mõjutanud on.
Järgmisest kuust jõustuvad perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muudatused teevad vanemahüvitise arvutamise koroonakriisis kannatanutele soodsamaks ning muudavad sujuvamaks peretoetuste maksmise õppeaasta alguses.
HKScan tegeleb aktiivselt organisatsioonikultuuri hoidmise ja edendamisega, seda eelkõige läbi rahvusvahelise heaoluprogrammi „Better Togetherˮ, mis on kasutusel kõigis ettevõtte üksustes. Mida programm endast kujutab, milliseid mõõdikuid kasutatakse ja mil viisil ettevõte veel töötajaid tunnustab, räägivad HKScan Estonia Baltikumi personalidirektor Relika Rohtoja ja kommunikatsioonijuht Kerstin Kotkas.
Eesti-sugune väikeriik ei saa endale valeinfo õnge minemisi lubada, me peame oma tõe ja õiguse vagu hoolega edasi ajama, kirjutab Energiatehnika OÜ juht ja volitatud elektriinsener Jüri Joller.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.