Rakvere linnas mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid teisipäeval mälestushetke ning pärgade ja küünalde asetamisega Vabadussõja ausamba juures algusega kell 10.30.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.
Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
3. jaanuar on Eestis ka lipupäev.
Seotud lood
Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine on Sõmerul elava Ruuben Lamburi jaoks kiire aeg. Tuli leida võimalus, kuidas jõuda nii maakaitsepäevale Väike-Maarjas kui ka istuda lähedastega väikese jaanitule äärde. Õnneks on neid, kellega koos olla ja rääkida, sest jutte ja tarkust mida teistega jagada, on Ruuben Lamburil palju.
Tartu rahuleping, mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, lõpetas Vabadussõja Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Rakveres meenutavad Vabadussõda Amandus Adamsoni loodud mälestussammas (õigemini küll selle koopia) Ausambamäel ja pisut vähem tuntud mälestustahvel sõjas langenud koolipoistele Rakvere gümnaasiumis. Ja loomulikult langenute hauad kalmistutel.
Iseseisva Eesti vabariigi tükiks ajaks viimaseks jäänud sünnipäeval ehk 24. veebruaril 1940 ülendati kindralmajoriks kolm koloneli – Aleksander Jaakson, August Kasekamp ja Richard Tomberg. Viimane neist oli ainus Eesti sõjaväe kõrgemast juhtkonnast, kes punapõrgus ellu jäi.
90 aastat tagasi oli Rakvere üks tuntumaid ja tähtsamaid mehi kohaliku garnisoni ülem Heinrich Paavijaan.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.
Enimloetud
1
2
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele