Kui Lääne-Virumaa Uudised tähistab tänavu mais kahe aasta sünnipäeva, siis Renata (28) ja Mark (26) tähistavad varsti kahe ühiselt elatud aasta täitumist. Perekond Vinogradov sündis 28. augustil 2021, kui noored teineteisele jah-sõna andsid.
- Kahe aastaga on Vinogradovite pere kasvanud kolmeliiikmeliseks. Foto: Kateriin Lehtsalu
Elu viis Tõrremäe külas kasvanud Marki ja Kadrina lähedal Leikude külas sirgunud Renata teed tegelikult kokku juba kuus aastat varem. „Kohtusime 2015.aasta suvel ja saime kohe parimateks sõpradeks,“ rääkis Renata, kuidas ilus lugu algas. Amor hakkas nooli pillutama alles neli aastat hiljem. „2020. detsembris kihlusime ja 2021. augustis abiellusime,“ lisas Mark. „Tahtsime abielluda armastuse pärast!“ vastas Mark küsimusele, miks otsustati abielluda, kui kokku elada saab ka ilma „paberita“.
Nimi seob päriselt perekonnaks
Päris koos elamine algaski alles peale pulmapidustusi. „Meil pole kummalgi ka varasemast ajast kooselu kogemust, seega me ei oskagi võrrelda, kas kooselul ilma abieluta on teine maik kui ühist nime kandes,“ arutasid noored.
Küll aga leiavad nad, et ühine perekonnanimi seob neid päriselt perekonnaks. “Ma arvan, et minu jaoks muudab abielu keskkonna kuidagi turvaliseks - me mõlemad oleme otsustanud koos olla ja tunnistanud seda ka avalikult oma sõprade, perekonna ja riigi ees ning seda ühist otsust kinnitavad ja tuletavad meelde sõrmused sõrmes ja ühine perekonnanimi,“ sõnas Renata pilku sõrmusele visates.
Enda perekonnanime jätmist pere naispool ei kaalunud. Õigupoolest ei oleks sama nime kandmine võimalikuks osutunudki ja seda naise leedu päriolu tõttu. „Minu neiupõlvenimi oli leedupärane, kuna mu isa on leedukas, ja terve oma senise elu pidin selgitama, miks minul ja isal on erinevate lõppudega perekonnanimi,“ tuletas Renata lõbusalt meelde tänaseks ajalukku jäänud aegu. „Kui ma poleks Marki perekonnanime võtnud, oleks mu endine nimi Lopetaite ikkagi muutunud - Lopetieneks,“ selgitas ta.
Intensiivne algus
Kuidas esimesed kaks abieluaastat möödunud on? „Intensiivselt!“ naeris mees. Eriti viimased kaheksa kuud, mille sisse mahtus mullu novembris Kundasse maja ostmine, kolimine ja pisitütre sünd aasta teisel päeval. Kohe-kohe viiendat minisünnipäeva pidaval Lottal on õnn kasvada mere ääres.
Päriselt koos elades on noored õppinud teineteist päriselt ja sügavamalt tundma. „Just see, et kuidas Renata mingitesse asjadesse suhtub ja miks. On asju, mida niisama lihtsalt ei näe,“ tõi Mark välja abielu ja kooselu võlu.
Mark on alati olnud väga järjepidev ja ustav, seda juba meie sõpruse algusest. See on pōhjus, miks meie sõprus tekkis, püsis ja kuidas sellest hiljem suhe välja formeerus. Mulle meeldib tema puhul see, et kui ta näeb vajadust mingi asja soetamiseks, teeb ta alati põhjaliku eeltöö ja kui ta on saanud selle valmis, esitleb mulle oma plaani ja siis otsustame koos, kas ostame selle.
Isana on ta väga kaasas – juba siis, kui ootasime beebit, käis ta kõikidel ämmakavisiitidel kaasas, sünnitusel toetas mind ja oli igati olemas. Lotta naeratab alati, kui oma issit näeb, sest Mark teeb talle naljakaid nägusid ja mängib temaga! Mark lasi teha kaks pusa, millel oli kirjas “emme” ja “issi” – see oli minu arust nii armas!
Renata tõdes et möödunud kahe aasta jooksul on ta näinud oma abikaasat väga palju küpsemaks muutumas. „Korteri müümine ja maja ostmine on midagi, mis nõuavad teatud asjalikkust ja küpsust, mida mul varem ei õnnestud näha. Lisaks, näha oma partnerit isaks saamas on ka midagi, mis toob temas välja hoopis teise külje, mida ei saa muudmoodi näha, kui ainult siis, kui ta saab isaks,” tõi Renata välja lihtsa ja loogilise tõe, mis ometi tihtipeale teadvustamata jäetakse.
Õnnelikud vanemad = õnnelik laps
Lapse sündi peavad mõlemad abikaasa kahtlemata suurimaks muutuseks mitte ainult kahel abieluaastal, vaid kogu oma senises elus. „See on toonud välja nii parima kui ka keerulisema külje meis mõlemas,“ nentisid noored vanemad. „Kõige olulisem ongi mõista seda, et me oleme üks tiim, me ei tohi unustada teineteise eest hoolt kandmist,“ leidis Mark. „Tahame oma lapsele olla head vanemad, aga selleks on kõige olulisem kanda hoolt teineteise eest, sest laps on õnnelik, kui tema vanemad on õnnelikud,“ on Renata kindel.
- Mark koos tütrega. Foto: Erakogu
Beebi tulekust said kaasad teada eelmisel aastal vahetult enne emadepäeva, mistõttu oli tänavune emadepäev noorte jaoks juba teine, mida tähistati erilise tundega südames.
Lihtsam mõista oma vanemaid
Hea eeskuju tugeva abielu näol oli mõlemal noorel lapsepõlvekodust kaasa võtta – naise vanemad on olnud abielus 30 aastat ja mehe vanemad peaaegu sama kaua, 27 aastat. Kaasad leiavad, et neil on kahelt komplektilt vanematest mõndagi õppida – nii paarina kui lapsevanematena. „Proovime mõista, mida nemad on teinud hästi ja milles on nad eksinud. Lapsevanemaks saamine on muutnud meie mõlema pilti oma vanematest – kuidagi palju kergem on neid mõista, eriti just selles võtmes, et milles nad on ebaõnnestunud,“ muigasid noored lapsevanemad.
Kõige keerulisem aeg oli Renata jaoks hiljuti lõppenud Kevadtorm, mis viis Kaitseväes töötava abikaasa pea kaheks nädalaks kodust eemale ja unemuredega beebi eest hoolitsemine oli üksi naise õlul. „Tavaliselt peale keerulisemaid öid laseb Mark mul nädalalõppudel pikalt magada,“ teatas Renata mõnuga hääles. Enne tähtsat emarolli töötas naine intensiivraviõena Tartus ja on pikad hommikud kuhjaga välja teeninud.
Mida oskavad Mark ja Renata öelda paaridele, kes ei oska otsustada, kas abielluda või elada lihtsalt koos?
"Abiellumine on suur otsus, aga seda on ka ju lihtsalt koos elamine, miks mitte siis pühenduda lõpuni välja ja pakkuda oma perele terviklikkust ja turvatunnet," andsid loo peategelased teistele mõtlemisainet.
Renata on töökas, abivalmis ja hea huumorisoonega. Tema jaoks on õiglus väga olulisel kohal, kuna ta on pärit suurest perest. Seega on oluline, et abielus toimub kõik võrdsetel alustel, nii nagu igas normaalses abielus olema peab. Renata kannab lapse eest hoolt ja on väga kohusetundlik. Isegi suure väsimusega ei tee ta asju üle põlve ja panustab lapse heaolusse maksimaalselt.
Seotud lood
Rakvere riigigümnaasium direktor Liisa Puusepp otsustas peale 20 aastat teadlasekarjääri teha elus kannapöörde. „See oli elu muutev tehing,“ kinnitas Liisa täna, kaks aastat peale uude ametisse astumist.
Kunda külje all Paaskülas asub OÜ Telo Talu, kus tegutsevad Elo (35) ja Terry Knight (48) koos kolme pojaga, seltsiks 600-700 sulelist, 44 lammast ja 4 hobust. Kuidas Inglismaal elanud ja (üle)töötanud abielupaar mehe algatusel naise kodumaale sattus ja kuidas on nende esimesed kaks aastat siin möödunud, on raamatut väärt lugu.
2 aastat uut kohvikut
Mai on Lääne-Virumaa Uudiste sünnipäevakuu ja sel puhul teeme kuu jooksul juttu „eakaaslastega“ ning uurime, kuidas neil see aeg möödunud on. Tänase loo peategelane on ettevõtja Triin Nurk (40), kes asutas oma ettevõtte OÜ Veganurk vaid mõni päev hiljem kui sündis Äripäeva kohalike uudiste portaal.
Mai on Lääne-Virumaa Uudiste sünnipäevakuu ja sel puhul teeme kuu jooksul juttu „eakaaslastega“ ning uurime, kuidas neil see aeg möödunud on. Ajakirjanik, raadiohääl ja telenägu Liis Lusmägi (42) tuli kaks aastat tagasi perega Väike-Maarja valda Vao külla. Elama.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Hetkel kuum
Koolid, hoiduge gaasilise modernsuse eest!
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele