Aasta kooli konkurss on startinud ja ootab kuni 21. aprillini taas kandideerima. Sel aastal on konkursi fookus huvitavate koostöövormide rakendamisel hariduses.
- Mullu saavutas aasta kooli konkursi rahvahääletusel ülekaaluka võidu Metsküla algkool. Teadagi, miks. Foto: Haridus- ja noorteamet
Haridus- ja noorteameti aasta kooli projektijuhi Merili Kärneri sõnul on tänavu konkursi fookuses huvitavate koostöövormide rakendamine ning formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimine. “Sel aastal tunnustatakse just neid koole, kus on väärtustatud koostöist tegutsemist ning leitud võimalusi seostada õpet vabatahtliku tegevusega eri keskkondades väljaspool kooli. Juba seitsmendat korda aset leidev konkurss pakub kooliperedele võimalust loovas ja lõbusas võtmes oma koolikeskkonna ja õppekorralduse üle reflekteerida,” lisas Kärner.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesmärk: õpilane tuleks pärast ülikooli tagasi kodukohta
Rakvere riigigümnaasiumi teine lend valmistub kooli lõpetama. Kuidas möödus riigigümnaasiumi esimene aastaring oma majas ja mis tasub tulevastel õpilastel kõrva taha panna, rääkis kooli direktor Liisa Puusepp. Ka kummutas ta mõned rahva seas levinud arvamused.
Ma armastan õpetaja tööd. Õpilased on minu jaoks alati olnud kõige tähtsamad ja ma nii soovin olla see särasilmne, positiivne, loov ja äge persoon, keda õpilased vajavad… aga ma lihtsalt ei suuda enam, kirjutab Tapa gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust õpetanud Marie-Johanna Kippar, kes otsustas aasta alguses õpetajaametist loobuda.
Kadrina keskkoolis 13 aastat korraldatud IT- ja nutifestival CADrina pälvis üleriigilise tunnustuse, mis avalikustati Eesti teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni konverents „Tehisaru – kas tubli või ettearvamatu kratt?“
Kaasava hariduse praktika lonkab Eestis tugevalt mõlemat jalga, paraku ei jõua liipamisel kostuvad matsud haridusministeeriumi ametnike kõrvu.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.