Eesti muusika suurkujude hulka kuulub kahtlemata Cyrillus Kreek - mees, kes kirjutas kaugelt üle kahe tuhande heliteose, aga oli lisaks ka väsimatu pedagoog ja organiseerija.
Cyrillus Kreek abikaasa ja lastega klaveri juures. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
3. detsembril 1889 sündis Läänemaal, Võnnu vallas Saanika koolimajas Gustav (pärast õigeusku salvimist Konstantin) ja Mari (Maria) Kreegi perre üheksas järeltulija, kes viis nädalat hiljem sai ristimisel nimeks Karl Ustav.
Helilooja, kirikumuusik ja pedagoog, Eesti orelitule valvajaks kutsutud Hugo Lepnurm oli tuntud eelkõige kui Eesti 20. sajandi II poole märkimisväärseim organist. Ei ole aga väga laialt teada, et üheksa aastat oli ta orelimängija Tapa kirikus.
Täna sada aastat tagasi, 13. detsembril 1922 sündis Rakveres välis-Eesti helilooja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane Harri Kiisk – mees, kellest kodumaal üpris vähe teatakse.
Muusikaajalugu tunneb päris palju nn ühe hiti imesid. Üks taolistest on kindlasti ka täna 130 aastat tagasi Väike-Maarja lähedal Avispeal sündinud Johannes Eduard Liinev.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.