1929. aasta 27. jaanuaril liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 84. sünnipäeva.
- Rakvere teatrimaja ehitus algas kivivedamise talgutega 27. jaanuaril 1929. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Teatrimäe poole täislastis. See oli Paemurru mees Jakob Allas, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: "Ei taht tühja käega tulla!"
Veel pealelõunalgi, kui Näpilt juba kõik Kunda-Aru karjäärist ostetud paas hobuvankritel Teatrimäele kokku sai veetud, ei leidnud Jakob Allas asu ning vedas oma maadelt veel neli koormatäit maakive lisaks. Kõik teatri tarvis.
Seotud lood
Ei ole just palju neid, kes on kõrge ametnikuna Eesti riiki üle poole sajandi teeninud. Üks neist on Elmar Tambek, kelle mälestusteraamatust ka väga palju põnevat Rakvere ja siinsete inimeste kohta leida võib.
Meil on olnud äraütlemata palju õnne, et meil on siin Virumaal olnud selline mees nagu Jakob Liiv. Just seesama kitsaste prilliraamide tagant kelmikalt kiikav vuntsidega vanahärra, kes on nii teenimatult oma noorema venna Juhani varju jäänud.
Kooliuuendaja Märt Meos kujundas oma tegevusega Virumaa arengut koguni 56 aasta jooksul. Eriti palju pühendas ta Väike-Maarjale.
Rakvere teatrimaja avati küll juba 24. veebruaril 1940. a. ja esimese etenduse, August Kitzbergi “Tuulte pöörises” esitas Rahvamaja ja Hariduse Seltsi näitering 25. veebruaril, kuid kutselist teatrit tollal Rakveres veel ei olnud.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.